Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad? Abitehnoloogia selgitus

Kolm inimest püüavad broneerida lauda samal restorani veebisaidil. Amira on pime ja kuulab lehte iPhone'i VoiceOveri kaudu. Toomasel on reumatoidartriit ja ta kasutab klaviatuuri, sest hiir teeb haiget. Margit on 78-aastane ja suurendab menüü lugemiseks lehte 200%-ni. Kui menüü on foto trükitud lehest ja kuupäevavalija reageerib ainult hiirele, loobuvad kõik kolm ja broneerivad laua mujal.

See juhend selgitab värskete arvude abil, kuidas puuetega inimesed veebi tegelikult kasutavad. Märkus sõnade kohta: kasutame väljendit „puuetega inimesed“, nagu ELi institutsioonid, kuid kõik ei eelista seda. Kui kirjutate konkreetsest inimesest, kasutage sõnu, mida ta ise kasutab.

Kui paljudel inimestel on puue?

Maailma Terviseorganisatsiooni (avaneb uuel vahelehel) andmetel (teabeleht, märts 2023) on märkimisväärne puue umbes 1,3 miljardil inimesel ehk 16%-l maailma rahvastikust, igal kuuendal. ELis teatas Eurostati (avaneb uuel vahelehel) andmetel 2024. aastal 23,9% vähemalt 16-aastastest inimestest pikaajalisest piirangust igapäevategevustes, see on umbes iga neljas täiskasvanu.

Riikide näitajad ulatuvad Bulgaaria 12,7%-st Läti 41,2%-ni ning need põhinevad inimeste endi hinnangul, nii et riike tasub võrrelda ettevaatlikult. Olulisem on vanusekõver. 85-aastaste ja vanemate seas on osakaal (72,3%) kümme korda suurem (avaneb uuel vahelehel) kui 16–24-aastaste seas (7,1%) ning 22,0% ELi rahvastikust (avaneb uuel vahelehel) on 65-aastased või vanemad. Paljud neist ei nimetaks end puudega inimeseks.

Mis on abitehnoloogia?

Abitehnoloogia on tarkvara või riistvara, mis võimaldab inimesel kasutada arvutit, telefoni või veebisaiti viisil, mis sobib tema keha ja mõtlemisega. Tuntumad näited on ekraanilugejad, ekraaniluubid, kõnetuvastus, lülitid ja punktkirjaekraanid. Inimesed kasutavad ka lihtsamaid kohandusi, nagu suurem tekst, aeglasem kursor või vaikimisi sisse lülitatud subtiitrid.

W3C nimetab neid lihtsamaid kohandusi kohanemisstrateegiateks, mida selle tööriistade ja võtete ülevaade (avaneb uuel vahelehel) kirjeldab kui „võtteid, mida puuetega inimesed kasutavad veebiga suhtlemise parandamiseks“. Enamik inimesi kombineerib mõlemat.

Suur osa sellest on seadmetesse sisse ehitatud: Apple'i seadmetes VoiceOver ja Voice Control, Androidis TalkBack ja Voice Access, Windowsis Jutustaja ja Luup. Paljud Windowsi kasutajad lisavad tasulise JAWS-i või tasuta NVDA.

Kuidas pimedad inimesed veebisaite kasutavad?

Enamik pimedaid kasutab ekraanilugejat, tarkvara, mis muudab lehe kõneks või punktkirjaks, ning liigub lehel klaviatuurikäskluste või puutežestidega, mitte hiirega. Harva kuulatakse lehte algusest lõpuni. WebAIM-i 2024. aasta uuringus ütles 71,6% ekraanilugeja kasutajatest, et pika lehe puhul liiguvad nad kõigepealt pealkirjade järgi.

WebAIM-i ekraanilugeja kasutajate uuring nr 10 (avaneb uuel vahelehel) kogus 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta jaanuaris 1539 vastust. See on isevalitud valim, mitte rahvaloendus. Mõned tulemused:

• Lauaarvutis kasutab põhiliselt JAWS-i 40,5%, NVDA-d 37,7% ja VoiceOverit 9,7%.
• 91,3% kasutab ekraanilugejat telefonis või tahvelarvutis ja 70,6% kasutab peamiselt Apple'i seadmeid.
• 38% kasutab punktkirjaekraani, mis tõstab tähemärkide moodustamiseks tihvte.

Kujutage ette ekraanilugeja kasutajat tootelehel. Ta avab pealkirjade loendi ja hüppab jaotisse „Arvustused“. Ta ei koge kunagi teie paigutust, vaid ainult selle all olevat struktuuri: kui teie pealkirjad on lihtsalt paksus kirjas lõigud, on see loend tühi ja kolm nuppu nimega „Lisa ostukorvi“ kõlavad täpselt ühtmoodi.

• Pealkirjad, mis on päris pealkirjaelemendid ja mõistlikus järjekorras.
• Alternatiivtekst, mis ütleb olulise: „Tumesinine villane mantel, põlvini, eestvaade“, mitte „IMG_4471.jpg“. Dekoratiivsetel piltidel on tühi alternatiivtekst, et need vahele jäetaks.
• Vormisildid igal väljal ja veateated, mis loetakse ette, mitte ei kuvata ainult punasega.
• Linkide ja nuppude tekstid, mis on ka üksi mõistetavad: „Lugege meie tagastustingimusi“, mitte „Klõpsa siin“.

Kuidas vaegnägijad veebisaite kasutavad?

Vaegnägijad muudavad asjad tavaliselt suuremaks või selgemaks, selle asemel et heli peale üle minna. Nad suurendavad brauserit, kasutavad ekraaniluupi, suurendavad süsteemi teksti, lülitavad sisse kõrge kontrasti või tumeda režiimi või lisavad vahesid. See on suur rühm: WHO hinnangul on vähemalt 2,2 miljardil inimesel lähi- või kaugnägemise kahjustus.

Suure suurenduse juures näeb luubi kasutaja korraga ainult väikest osa ekraanist. Ülemises nurgas kuvatav teade „Ostukorv uuendatud“ jääb kergesti märkamata, samuti vigasest väljast kaugele paigutatud vigade kokkuvõte.

Veebisisu ligipääsetavuse suunised (WCAG) 2.2 (avaneb uuel vahelehel) käsitlevad seda kolme AA-taseme edukriteeriumiga: teksti suurust peab saama muuta 200%-ni ilma sisu kaotamata (1.4.4), sisu peab 320 CSS-piksli laiuses kohanduma nii, et keegi ei pea kahes suunas kerima (1.4.10), ning lehed peavad taluma suuremat rea-, tähe- ja sõnavahet (1.4.12). Kontrasti kohta lugege meie värvikontrasti juhendit. Ja pildistatud menüü? Pealkirjadega veebilehena üles ehitatuna sobib see nii Margitile kui ka Amirale.

Kuidas kurdid ja vaegkuuljad veebi kasutavad?

Kurdid ja vaegkuuljad kasutavad veebi nagu kõik teised, kuni teavet hakkab edastama heli. Siis on vaja video subtiitreid, heli transkriptsioone ja võimalust teiega ühendust võtta muul viisil kui telefonikõnega. WHO hinnangul vajab puuet põhjustava kuulmislanguse tõttu rehabilitatsiooni 430 miljonit inimest, üle 5% maailma rahvastikust.

Paljude kurtide jaoks, eriti kurtide kogukonnas, on esimene keel viipekeel ja kirjakeel alles teine. Lihtne kirjutamisviis aitab neid samamoodi nagu igaüht, kes loeb teises keeles.

• Lisage subtiitrid igale kõnega eelsalvestatud videole (WCAG 1.2.2, tase A). Kontrollige automaatseid subtiitreid: need võivad nimed, tootenimetused ja numbrid segi ajada.
• Pakkuge peale telefoni ka teisi kontaktivõimalusi. „Tühistamiseks helistage meile“ jätab osa kliente täiesti kõrvale.
• Ärge esitage heli automaatselt. Kauem kui 3 sekundit mängiv heli vajab peatamis- või lõpetamisnuppu (WCAG 1.4.2) ja seda vajavad ka ekraanilugeja kasutajad.

Kuidas liikumispuudega inimesed veebisaitidel liiguvad?

Liikumispuudega inimesed ei kasuta sageli hiirt üldse. Nad kasutavad klaviatuuri, lülitit, hääljuhtimist, pilgujuhtimissüsteemi, peaga juhitavat osutusseadet või juhtkuuli, mõnikord samal ajal värinate, valu või väsimusega toime tulles. Kõik need sõltuvad sellest, et sait töötab ilma täpse osutamiseta: iga juhtelement on klaviatuuriga kättesaadav, fookus on alati nähtav ja sihtmärgid on piisavalt suured, et neid tabada.

WCAG algab klaviatuurist: kõik peab toimima ilma hiireta (2.1.1, tase A). Mis tavaliselt ette jääb:

• Nähtamatu fookus. Kui fookuse piirjoon välimuse pärast eemaldada, kaotab klaviatuurikasutaja järje (WCAG 2.4.7).
• Pikad teekonnad. Lüliti kasutaja liigub juhtelementide vahel ükshaaval. Megamenüü 60 lingiga ja ilma lingita „Liigu põhisisu juurde“ võib tähendada 60 vajutust enne tooteni jõudmist.
• Sildid, mis ei klapi. Hääljuhtimise kasutaja ütleb „klõpsa Broneeri kohe“, kuid koodis on nupu nimi „Saada vorm“, nii et midagi ei juhtu (WCAG 2.5.3, silt nimes).
• Pisikesed sihtmärgid ja ainult lohistatavad liugurid. WCAG 2.2 kehtestab sihtmärgi minimaalseks suuruseks 24 × 24 CSS-pikslit (2.5.8) ja nõuab lohistamisele klõpsuga alternatiivi (2.5.7). Meie WCAG 2.2 juhend selgitab mõlemat.

Kuidas kasutavad veebi kognitiivse puude, düsleksia või ATH-ga inimesed?

Kognitiivsete ja õpiraskustega inimesed, sealhulgas düsleksia, ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire), mälukaotuse ja ajukahjustusega inimesed, kasutavad mitmesuguseid tööriistu ja võtteid: kõnesüntees, õigekirjakontroll, lugemisjoonlauad, paroolihaldurid, lugemisrežiim ja lisaaeg. Kõige rohkem aitab see, mis on ekraani teie poolel: selge keel, etteaimatav paigutus ja protsessid, mis vigade eest ei karista.

W3C juhend kognitiivsete ja õpiraskuste (avaneb uuel vahelehel) kohta sisaldab eesmärke „Aidake kasutajatel keskenduda“ ja „Tagage, et protsessid ei sõltuks mälust“.

Sisselogimine, mis küsib meeldejääva sõna kolmandat ja viiendat tähte, on just selline mälutest, mille eest teine eesmärk hoiatab. Iga paari sekundi järel liikuv karussell töötab esimesele vastu. Mis aitab, sealhulgas mida ütlevad uuringud düsleksiafontide kohta, vaatame lähemalt artiklis Kujundus düsleksia, ATH ja kognitiivsete erivajadustega inimestele.

Milliseid sisseehitatud seadeid inimesed kasutavad ja kuhu sobib lehel olev paneel?

Enamik inimesi kohandab oma seadmeid ammu enne, kui nad teie lehel midagi puudutavad: brauseri suurendus, suurem süsteemitekst, tume režiim, vähendatud liikumine, kõrge kontrast, subtiitrid, lugemisrežiim ja telefoni enda ekraanilugeja. Teie saidi ülesanne on neid seadeid arvestada. Lehel olev ligipääsetavuse paneel on üks lisavõimalus, mitte asendus.

• Suurendus ja teksti suurus: kasutage suhtelisi ühikuid ja ärge kunagi blokeerige mobiilis sõrmedega suurendamist.
• Vähendatud liikumine: saidid saavad seda eelistust lugeda (meediapäring prefers-reduced-motion), nii et arvestage sellega parallaksi, karussellide ja suurte üleminekute puhul.
• Kõrge kontrast ja sunnitud värvid, näiteks Windowsi kontrastiteemad: kontrollige, et ikoonid ja fookuse piirjooned jääksid nähtavaks.
• Lugemisrežiim töötab kõige paremini päris pealkirjade ja lõikudega.

Lehel olev paneel, näiteks see, mille lisab SiteAccessible, annab külastajatele nupud kontrasti, teksti suuruse, vahede, lugemisjoonlaua, ettelugemise ja animatsioonide peatamise jaoks, ilma et peaks seadmeseadetes otsima. See aitab mõnda inimest, näiteks kedagi, kes kasutab tööarvutit, mille seadeid ta muuta ei saa, või migreeniga inimest, kes tahab tunniks rahulikumat lehte.

See ei aita ekraanilugeja kasutajal leida siltideta nuppu ega muuda saiti WCAG-le vastavaks. Seepärast pole meie paneelil teadlikult pimedatele külastajatele mõeldud profiili: visuaalne paneel ei saa asendada ekraanilugejat, mida inimene juba tunneb. Kui leht ei tööta inimeste enda tööriistadega, parandage lehte.

Mis rikub kasutuskogemuse kõige sagedamini?

Ikka ja jälle tulevad ette samad elementaarsed takistused. WebAIM Million 2026 (avaneb uuel vahelehel) skannimises leiti tuvastatavaid WCAG-vigu 95,9%-l miljonist populaarseimast avalehest, keskmiselt 56,1 viga lehe kohta, ning eesotsas olid madala kontrastiga tekst, puuduv alternatiivtekst ja siltideta vormiväljad. Ekraanilugeja kasutajad peavad CAPTCHA-t veebi kõige problemaatilisemaks elemendiks.

Skannimine jätab palju märkamata. Ekraanilugeja kasutajate endi viis peamist probleemi:

1. CAPTCHA
2. Menüüd, sakid ja dialoogid, mis ei käitu ootuspäraselt
3. Lingid või nupud, millest ei saa aru
4. Ekraanid või nende osad, mis muutuvad ootamatult
5. Klaviatuuriga kasutatavuse puudumine

Ükski neist ei vaja parandamiseks eritehnoloogiat. Nende leidmiseks proovige oma saiti ise: broneerige midagi ainult klaviatuuriga, suurendage leht 400%-ni ja lugege läbi oma maksmisleht, seejärel kuulake oma pealkirju VoiceOveri või NVDA-ga. Meie juhend veebisaidi ligipääsetavuse testimise kohta käib need kontrollid läbi. Need ei asenda testimist inimestega, kes neid tööriistu iga päev kasutavad, kuid näitavad, kust alustada.